Ei maq kulda seie kukku.
Näio olli uibo ossan
Näio saisi sarapuuhna
Poisiq alta pallõligi
Kukuq maha kullakõnõ
Langõq maha mar'akõnõ
Kukuq mino kybärähe
Langõq laaja kao pääle!
Ei ma kulda seie kuku
Ei ma mari maalõ langõq
Mi valla var-õ-gillõ,
Ryäkuh'a ryyvijillõ
Kesvärõugu kiskjillõ
Kaararõugu kakijillõ
Ei ma salli Saalussõhõ
Ei ma kallu Kasaritsa
Saalussõh ummaq salapoisiq
Kasaritsah kalõq maaq,
Kalõq maaq ja kalõq poisiq
Minä liidä liinavalda
Minä looda Loosi valda
Minä oiju Oravillõ
Oravil ommaq uhkõq poisiq
Uhkõq poisiq, uhkõq maaq.
Ar'a minguq Oravillõ!
Orava poisiq ilma laisaq
Ei olõ suvi suuda mõsknuq
Viiet aastat vettä nännuq.
Täiq neil haukva habõnihna
Hiireq hiukva hiussihna.
(Vahtsõliinast yles kirjutatud sõnadega väljaandest Setukeste laulud 2, mis ilmus umbes saja aasta eest. Viis yks "Valgõ näio" viitest, seatud pisu arhailise fantaasiaga)
Vahtsõliinast yles kirjutatud sõnadega väljaandest Setukeste laulud 2, mis ilmus umbes saja aasta eest. Viis yks "Valgõ näio" viitest, seatud pisu arhailise fantaasiaga.
Yle saja aasta tagasi, olid geograafilised mastaabid väiksemad, aga antagonism kehtis - yks kyla pilkas teist, plikad õhkasid tihti muukandi poiste klantsist mõeldes. Siin tahab tydruk samuti eemalt (kyll ikkagi Võrumaalt) peigmeest saada, sest võõras ja teistsugune oleks nagu juba iseenesest parem. Omakyla tuttavad, aga vaesemad poisid on kohe igavamad. Siin väidetakse, et asi pole sugugi nii. Mõned rändajad tytarlapsed aga ytlevad, et kauged tyybid võivad olla väga lähedased, tõelised hingesugulased, armastus nende vastu võib avada selle või teise kultuuri elulaiuseks, viia kaugele elama. Aga nad võivad olla ka veel yhed tömbistatud vitujahimehed. Globaalkyla yldreegleid hakkab Eesti laiemal kujul alles tundma õppima.