Tuul laulis
Mu avaruses õitseb sinivalge maa -
Tuul (ikka) laulis tasa - terve öö -
Tuul tare taga vana niine lehtes
Et pidin sala muinasjutu ehtes
Kui uni käima tasa - terve öö
Tuul, sõber, kas Sa ikka laulad tasa veel,
Tuul tare taga - terve öö?
Veel sinivalge maa Su kandlekeeles
ja öine laul kui kroon veel Sinu meeles,
Kui õnn ja laul - nii tasa terve öö.
Tuul, (sõber) - ahelad on kodu niinepuul
ja tare taga nõiakytkes maa!
Kõik väljad - tuhat vaeselapse viisi
Kõik teed veel - tuhat kadund paradiisi
Ja tuulehangund sinivalge maa
Oo inimese rada, valu lõpmata -
Ja õnn ja laul, sa oled yksi tuul
kuid tare taga vana niine lehtes -
Ja kuskil salamuinasjutu ehtes
Veel uni kutsub tasa - yksi luul.
(Ernst Enno, kogust "Hallid laulud" 1910)
Nagu kahest pildist koos. Esimene on see suveöine puukohina rahu, mis hoiab väga mõnusas väljasoleku seisundis ja sellega magama jäädes võivad tulla huvitavad unenäod. Teine Ennol sisenduslikult luupiva kadunud kodu teema. Eks siis yhelt poolt rahuleidnutele ja teisalt kõigile nendele, kel kallis talu või kodukoht kaotatud - see nukker igatsus on paljusid linnainimesi purenud. Õnnelikel on kõrvalised kohad ikka veel terved ja korras ja aitavad neid. Vaikus on kallis vara. Kel rahu olemas, hoidku seda ja loogu juurde.