MAHLAPRESS
06.09.2006
Õunaviksi
häälekandja nr 2. Saadaval ka PDF
formaadis ja trükituna "Toatuuri" plaadiesitlustel.
* UUDIS
Toatuur
kõrvadele
On
hea meel teatada, et Õunaviksil on saanud valmis Eesti trubaduuride
kogumikplaat “Toatuur”.
CD kettal on 23 laulu nii isiklikele kui mitmetele Eesti luuletajate tekstidele.
Enamik lugusid on seni ilmumata ja kui mitte just salvestatud, siis kindlasti
loodud koduseinte vahel. “Toatuuri” autorite ring on suur ja
kirju, plaadil on esindatud nii mandri-, saare- kui väliseestlased,
nii tuntud kui laiemale kuulajaskonnale veel tundmatuid autoreid.
“Toatuur” ilmub müügile suuremates muusikakauplustes
üle Eesti ning internetipoodides Kohvishop ja Muda
Music. Viimases on kuulda ka helinäiteid kõigist lugudest.
Kogumiku esitluskontserdid toimuvad Tartus 9. septembril 19.00 festivali
Eclectica raames
Lutsu teatrimajas ja Tallinnas 14. septembril 20.00 klubis Juuksur (Vaimu
1, Pika ja Laia tänava vahel). Esitlustel on plaat müügil
poeprotsendita 125 kr/tk.
Õunaviksi veebis pakume kuulamiseks mp3e plaadil olevast Erko Niidu
loost “Nii,
nii see küll ikka oli”.
Head kuulamist!
PS: Loe ka taustajuttu kogumikust ja selle autoritest
siinsamas all.
* PROSEMINAR
Kogumik
“Toatuur” - mis ja kuidas
Õunaviksi huvitab siiras ja omamoodi muusika, mis heal juhul
veel kodus lindistatud ka. Tegelased, kes tagatoas laule teevad, aga on
neid mängind vaid oma kassile või paarile sõbrale.
Hakkasime siis otsima. Eks sellel musal ole teistmoodi levi kui popil.
Käib tahtmatu peitusemäng. Naljalt kodulindistajad ennast kätte
ei anna, avalikke konserte ju ei toimu ja meie netti pandud kuulutusi
juhtusid lugema väga vähesed. Siis tuli lennata juhuse tiivul.
Õhtuses agulis kostab pööninguaknast laulu, keegi mängib
pargis või folgil äärekivil istudes, keegi teab kedagi,
kellel olevat oma laule. Kellelgi on tänaval kidrakohver näpus
- kahtlane juba seegi.
Näiteks kogumiku noorima artisti, Rändajate laulja Seidi
Reek'i leidsime lihtsalt nii, et võtsime pilliga hääletaja
peale ja hakkasime tema kodu teeotsas yksteisele lugusid ette mängima.
Meie vana sõber Allan Vainola tegi koos tundliku akordionimehe
Jaak Lutsojaga yhe oma esimestest akustkonsadest selle aasta Mailaulu
festivalil. Eesti elektroonika põnevamaid noorsande Taavi Tulev
haaras ÕV kutset kuuldes esmakordselt akustilise kidra. Pia Frausi
meisterunistaja ja meie sõbrusk Rein Fuks tervitas kogumikku
õhulise folktroonilise palaga, mille käigus Rein tegi esimest
tutvust trompetiga. Kunstnik, irvik ja eesti folktroonika isa Barbariz
(kellelt õige pea ilmub Kohvirecordsi all pikk plaat) on meid
rõõmustanud looga, mille akustilist bootlegi aastaid oleme
kuulanud ja kaasa laulnud. Kui suvise Võrumaa mägede ja orgude
vahel sõita, siis paistavad õhturahus talud just nii, nagu
selles tekstis ja laulus. Midagi on väga täpselt ära tabatud.
Saaremaalt pärit ja Otsa koolis edasi õppind Erko Niitu
nägi vaatleja laivis juba 2003 Mailaulul ja käias tema lugudega
bootlegi kuulates klapid ribadeks. Nyyd sai Erko sisse Õunaviksi
algsesse kodulinna, Viljandi Kultuuriakadeemiasse popjazzi erialale. Plaadifirma
soovib talle hella näppu ja võrgutavat kõri. Sel aastal
sama asutuse kirikumuusika eriala lõpetand Eva Mitreikinaga
sattus Kago yhel luuleõhtul koos esinema. Luubiga lumehelbete peent
siseehitust uuriv Eva on tundlik nii oreli kui klaverimängu suhtes
ja on teinud mitmeid väga ilusaid koraaliviise. Mari Kalkun
on Marriga ammugi kifti jazzfolki ja võro keelt kokku pannud. Tal
tulevad sama hästi välja nii rahvalaulud kui bossanova moodi
asjad. Viljandist pärineb ja jääb sinna ikka käima
ÕV Soome korrespondent Pastacas, kes enne arvuti pihku saamist
plännis justnimelt kitra ja tuututas flööti, kaabu veel
peas. Kago liigub viimasel ajal rohkem Tartu ja Võromaa
Räestu kylä vahet ja tegutseb seal aias nagu oskab. Trubaduur
ikka edasi. Iduvigik alles nuhutab lindistatava muusika maailma,
idutab ja laulab koos Kagoga ja omaette ning on praegu sukeldunud koos
digidiktokaga kõiksugu ettejuhtuvatesse häältesse. Tilluke
ja terane Eneli Siirman õpib Tartu Ylikoolis sotsioloogiat
ja laulab kodust kodusse proovitavas rahvamuusikakambas Sinimaniseele.
See Ridala luuletus on tal keska ajast saati sees helisend. Mitme saundiga
Tartu Ülikooli vanemteadur Roomet Jakapi on filosoofia ja muusika
sulam samuti Ylikast ja tema Kreatiivmootori CDR on siin-seal juba
ilma teinud. Eesti akustilise muusika yhe huvitavama bändi, 90ndatel
Tartus tegutsenud ansambli Normaalne Seltskond liider, nyydne kitarriõpetaja
Vaido Petser nõustus kogumiku jaoks yhe vana loo lahkesti
uuesti sisse mängima. Kuulake ka Seltskonna teisi lugusid aadressil
petser.sks.ee. Õunaviksi
artist söör Erkki Hyva on viimasel ajal elanud loominguliselt
häiritud elu. Voodihaige mamma putitamise tõttu on tal harva
mahti öösiti mõni 45-minutise kasseti pikkune kidra-
ja syndisoolo lindistada, kuid elu nii ei jää! Kyll ka laulud
tulevad taas tema suule. Tarx on mitmel pool Eestis asund, praegu
Raplamaal kõlksutav vanakoolipunk, sepp ja ilmasilmaja, kellega
Õunaviksil juba 90ndate alguses Viljandi tänavatel au koos
viibida oli. Tarxi vokaalne ja luuleline impro, hiiglaslik eksistentsiaalne
kysimus on lindistatud ylekandena mobiiltelefonist. Lõpus esineb
lyhikese aga noorusliku naeruturtsuga Õunaka lavakujundusylem Mihkel
Ehala. Hiiumaa on meid hellitanud omnilise ätt-jazzimehe Avo Tammega
(mäletate veel tema maiuspala "Nyyd elan Mustamäel"?)
kelle vabavooluga lood lähevad hinge ja proosatused ulatuvad kelmist
keelemängust maalähedase sygavuseni. Sobides enamikele artistidele
vanaisaks, on ta harv näide sellest, millise vabaduse ja vahva sõgeduse
astme võib muusik auväärses eas saavutada. Jaan Pehk
on miljonist bändist tuntud popmuusik ja laulutekstisepitseja, kes
bändinime Orelipoiss varjus on lindistanud Tyril arvutisse
lyhikesi teravaid holajuppe. Käesolevat soovitame mängitada
tööpäeva alguse trompetihyyuna kontorites, taludes ja vabrikutes
üle Eesti.
Nagu kuulete, on Õunaviks hoidnud lyyrilist, folktroonilist või
humoorikat joont. Hulk tekste pärineb luuleklassikast, teised vussis
aga kokku iseoma vassikast. Plaadi ümbrise kujunduses on kasutatud
elemente kõigi artistide joonistustest.
Aga tagatubasid on palju veel avastada. Kasvõi leidsime me poode
tuulates suurepärase outsider-kasseti "Segadus päevalilleseemnete
poes", kuhu polnud autoritki peale kirjutatud. Pika nuiamise peale
tunnistas poesäga, et keegi Mihkel Vadi oli selle laheduse
talle toonud. Tegelast ennast leida ei õnnestunud - sygav on meie
kodumaa underground! Internetist tuli välja ainult see, et Vadi oli
politseile müramuusikat kuulavate naabrite pärast kurtnud. Võime
tema loomingut praegu vaid soovitada ja anda yhe kõrvatäie
kuulata siit. Suur isetekkeline
trubaduuride koolkond on Narva kandis, seal korraldatakse autorilaulu
festivalegi. Tervitusena vene laulikutele sisaldub siin slaavi juurtega
Eva "Anastasia". Veidi pärast kogumiku koostamist juhtusime
yhes Puiatu looduskaunis õues kokku hyvade kitarristide härrade
Kasseri ja Vihterpaliga. Head väikest muusikat on veel
palju - tuleb see vaid leida. Trubaduuritraditsioon on meie maal ju mitme
kihiga. Kidraga ja lauluga lugusid laulsid 60ndate soomeugrilikud ja kõrgluulelised
folklaulikud, siis protestityybid, maleva ja lõkkelauluinimesed,
rändajad, platnoid - vangi-, narko- ja eluraskustele hääle
andjad, metsa keskel elavad enda ja looduse kuulatajad, lihtsalt folkarid
või akustpungi mängijad, jazzist, Nick Drake'ist ja folktroonikast
õhutust saanud jne. Paljud muusikud on liikunud trubaduurist bändide
etteotsa, aga mõnikord kaotavad võimendatud, pillidele seatud
ja suure lava laudadele toodud lood midagi oma algsest puhtusest ja hingelähedusest.
Meie huvide kese on seal, kus siirus ja väljendusjõud salalikult
kohtuvad. Kui kunagi peaks tulema uus kogumik, siis oleme ehk kaevand
sygavamale ja leidnud uusi juveele. Unistus oleks, et yhel õhtul
koguneks lõkke ymber hulk tyype, kes mängiks kordamööda
yksteisele omi lugusi ja öö saaks enne otsa kui lahedad laulud.
Õunaviksi kogukond
suvel 2006
Tallinn-Tartu-Viljandi-Teijo-Räestu
* LUULE
luuletusi kogumiku lauludest
Üle kodumäe
Henrik Visnapuu
Üle kodumäe kumera kupli
Suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu
Üle ussaia vaatavad kopli
Aian õunapuud punasest lõngast
Ketravad magusaid palle
Vaatavad armunult põlle
Nurmed visaten rohelist lõngast
Oja leppade jalgu nüüd peseb
Kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
Koera pehmete sarviga puseb
Maja vajunud rõõmsasse unde
Minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde
Unenäoaeg
Mustjalgindiaanlaste Kaks Sulge
Unenäoaeg, Unenäoaeg,
virgu oma Unenäoaega.
Jalad maas, pea kesk tähti -
tantsi oma uni ärkvele,
unista oma tants ärkvele.
Kevade tunne
Villem Grünthal-Ridala
Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
Taevas sätendab, särab ja selgub
õilmetes, aasade kohal,
õitsval, lõhnaval luhal
tundmatut puhmastes huljub ja pelgub.
Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
Südames midagi salaja tärkab,
paisuvat, vallale püüdvat,
midagi õrnasti hüüdvat
hellana hinge helama ärkab.
Kallastel
Tõnu Õnnepalu
Ta on noor, seisab kaldal
ja vaatab teisele poole.
Ta usub, et midagi kindlasti ootab seal ees.
Eks elu. Kohe tõusta ja minna ta poole.
On kevad ja päev. Paar valget pilve peegeldub vees.
Ma kaen yle jõe. Siis vaatan uuesti voole.
Kaks inimest, vaadet ja nende ebareaalne syntees.
Yks ootab suurt algust, teine lõppu samale loole mis on ainult
elu. Yhe jaoks möödas, teise jaoks ees.
Seesama mina ulatub yhtlaselt igale poole.
Sealt paistab teadmatus. Siit sama hele amnees.
Pyhadeaeg Moskvas
Kristiina Ehin
Kyll täna Moskvas kellad alles löövad!
Tuul rebib musti varjusid meilt kahelt.
Ja tänavatel trubaduurid laulvad,
et Kristus tõusnud kahe surma vahelt.
Ei usu ma nyyd muud kui seda hoogu,
mis minu jalgadesse kergust tõi
Vsjoo što imeli, peredali Bogu,
kes Sinu ihu haukas ja mu soontest jõi,
kes minu ihu haukas ja Su soontest
jõi.
Nii, nii see küll ikka oli...
Ernst Enno
Nii, nii see küll ikka oli,
Ja ikka küül jääb veel nii -
Mets, niit ja põllud, põõsad,
Needsamad pilvedki.
Seesama sammaldund katus, -
Seesama mängiv tuul,
Needsamad suitsund seinad -
Ja õied õunapuul.
Seesama sinendav kaugus
Ja tee, mis ilma viis -
seesama kõlingi rinnas,
Suus sama laul ja viis. -
Sel, kes siit ikka veel läheb,
Kui läksid sinagi,
Et iial, iial enam
Küll saada tagasi;
Ei iial, iial enam
Tee teist korda siit läe -
Ja siiski kuskil süda
Sul rahule ei jää...