Kevadaimus 1951
sõnad Bernard Kangro, tsüklist „Surematu Tartu“, Valged ööd 2
(Ju turule ilmub näsiniin,)
vaevalt puhkenud sinililli
väike tüdruk „Ateeni“ ees müütab.
Pea südames kevadaimuste piin
maitõrvikud leekima süütab.
Nüüd ööd läbi tänavail laulu kajab,
su pihku hakkab üks värisev peo
ja juustesse vahtratelt õisi sajab.
Ei miski, ei miski sind enam seo.
(Kas Tähtvere parki, Kassitoomele,
Õhkamisalleele, kust jõejoomele
pilk pääseb vabaks?)
Kus ma sind, kus ma sind tabaks,
kadunud kadumatu?
(Hämaras) Vallikraavis öökulli huikamist,
Emajõe kallastel laulu luikamist,
põues põksuva südame tuikamist
kevade öös.
Loodud 2003. aasta sügisel Tartus