Tulõq tulõq rassõ uni
Andreas Kalkuni luulekogust "Pääväraamat" (2004)

Tulõq tulõq rassõ uni
sa makõ pilt mu kooluunõst
ohtjaq häitsiväq nii myni
ar hindä kalli vere unõht

timä kura käsi pää all
ja õigõ käsi hoitsõ minno
tramkõq taivadsõq mu pääl ja
no pruumkõq purust lahku ihho

lõhnas säng ku ohtjahäitsmeq
ma olli sino koolnuq veli
lõigas sängü lihha väits mi
no vaihõlt nõsõq nõsõq veli

[tõlge eesti keelde]
Tule, tule, raske uni,
sa magus pilt mu surmaunest.
Ohakad õitsesid ja mõni
oma kalli vere ära unustas.

Tema vasak käsi mu pea all
ja parem käsi hoidis mind.
Trampige taevased mu peal ja
nüüd proovige puruks lõhkuda ihu.

Lõhnas voodi nagu ohakaõied,
ma olin su surnud vend.
Lõikas voodi lihasse nuga me
vahelt. Tõuse, tõuse, vend!

 

< tagasi