Maja järve ääres
Muusika ja sõnad Sven Kreek
Ma ruttama pea, sest napp on mu aeg
Jumal seda teab, mida toob homne päev
surun ennast läbi inimmurru, ära vaid siit
jätan kiviküla, põgenes ja unustan kõik
Kuskil kaugel, kaugel
kus on puutumata kõik
seal tahan meelest jätta kõik, kui ainult võin
järve kaldal metsas leian väikse maja ka
puu on sõber ja muld on vend, ilu hinges saab elada
Otsatu ilm ja igatsev meel
selja taha maha jääb tolmune tee
sääl hääl hõikab Sind, süda on hell
ehk leiad siia tee, teeme koldesse tuld
Kuskil kaugel, kaugel
kus on puutumata kõik
seal tahan meelest jätta kõik, kui ainult võin
järve kaldal metsas leian väikse maja ka
puu on sõber ja muld on vend, ilu hinges saab elada
Juba ammu näind pole kedagi ma
tare leidsin küll ja järv on ka
olen unustand tee, mis tagasi viiks
keegi kunagi kord peab leidma mind siit
Kuskil kaugel, kaugel...
kuhu sa jäid?
olen vana ja väsinud, mu päevad otsa said
järve kaldal ahervare, mis rohtu kasvanud
tuli, elas ja ununes siin, tema elust ei teagi me muud