Kevadtants
Muusika ja sõnad Laura Vunk
tantsin tantsin sinuga
ajalehest tubades
tõstan oma jalakesed
üle sinu varvaste
kohvilõhnas – majakarpides
paisume paisume
kõrvaltoas kurdistunud vanake
suitsetab kiiktoolis piipu
neelab džässi telekast
suitsuks alla kurku
sind tahan ma
tahan ma
haarata endasse merre
tantsime siiski veel enne
selle bändi rütmi järgi
millimallikate vees
joonistame seinale
joonistame seinale
paljaste jänkude figuure
kukume peadpidi alla
madratsite tolmusesse
lummusesse jäämegi
niimoodi-niimoodi
võibolla ma tõesti unelen liiga palju
tõstan ennast kõrgemale kui maapind seda lubaks
siin olla või mitte olla kas sellel on üldse vahet
kui sõrmedes alati uisutab elav vibratsioon
leivakesi hommikuti süües
kruusirõngaid puhastades
lauapindadelt
argipäevas ikkagi ma unistan
kuldsetest retuusidest
milles tatsun katustel
salmidesse eriti
see tunne vist ei mahu
kui kätevärinaga tärkan
otse taevasse
ja haaran mõttes kõigi
kummituste kätest
oi kuis ma põgenen
väike tüdruk olen täitsa julge
haaran ennast öösel kaissu
mõtlen ämblikest
20 aastat laman lumes
püüan tulirebaseid
see pole see pole see
näen et kevad ei sa tule
veel on aega mõtelda
kastist välja kasti sisse
juuksed lendavad
vaata et sa homme ei tule
külla minule
kui
küpseks saan siis räägime
võibolla ma tõesti unelen liiga palju
tõstan ennast kõrgemale kui maapind seda lubaks
siin olla või mitte olla kas sellel on üldse vahet
kui sõrmedes alati uisutab elav vibratsioon