Õunaviksi häälekandja nr 2. Saadaval ka pdf formaadis

Toatuur kõrvadele

On hea meel teatada, et Õunaviksil on saanud valmis Eesti trubaduuride kogumikplaat “Toatuur”.
CD kettal on 23 laulu nii isiklikele kui mitmetele Eesti luuletajate tekstidele. Enamik lugusid on seni ilmumata ja kui mitte just salvestatud, siis kindlasti loodud koduseinte vahel. “Toatuuri” autorite ring on suur ja kirju, plaadil on esindatud nii mandri-, saare- kui väliseestlased, nii tuntud kui laiemale kuulajaskonnale veel tundmatuid autoreid.
“Toatuur” ilmub müügile suuremates muusikakauplustes üle Eesti ning internetipoodides Kohvishop ja Muda Music. Viimases on kuulda ka helinäiteid kõigist lugudest.
Kogumiku esitluskontserdid toimuvad Tartus 9. septembril 19.00 festivali Eclectica raames Lutsu teatrimajas ja Tallinnas 14. septembril 20.00 klubis Juuksur (Vaimu 1, Pika ja Laia tänava vahel). Esitlustel on plaat müügil poeprotsendita 125 kr/tk.
PS: Loe ka taustajuttu kogumikust ja selle autoritest siinsamas all.

---

Kogumik “Toatuur” – mis ja kuidas

Õunaviksi huvitab siiras ja omamoodi muusika, mis heal juhul veel kodus lindistatud ka. Tegelased, kes tagatoas laule teevad, aga on neid mängind vaid oma kassile või paarile sõbrale. Hakkasime siis otsima. Eks sellel musal ole teistmoodi levi kui popil. Käib tahtmatu peitusemäng. Naljalt kodulindistajad ennast kätte ei anna, avalikke konserte ju ei toimu ja meie netti pandud kuulutusi juhtusid lugema väga vähesed. Siis tuli lennata juhuse tiivul. Õhtuses agulis kostab pööninguaknast laulu, keegi mängib pargis või folgil äärekivil istudes, keegi teab kedagi, kellel olevat oma laule. Kellelgi on tänaval kidrakohver näpus – kahtlane juba seegi.
Näiteks kogumiku noorima artisti, Rändajate laulja Seidi Reek’i leidsime lihtsalt nii, et võtsime pilliga hääletaja peale ja hakkasime tema kodu teeotsas yksteisele lugusid ette mängima. Meie vana sõber Allan Vainola tegi koos tundliku akordionimehe Jaak Lutsojaga yhe oma esimestest akustkonsadest selle aasta Mailaulu festivalil. Eesti elektroonika põnevamaid noorsande Taavi Tulevhaaras ÕV kutset kuuldes esmakordselt akustilise kidra. Pia Frausi meisterunistaja ja meie sõbrusk Rein Fukstervitas kogumikku õhulise folktroonilise palaga, mille käigus Rein tegi esimest tutvust trompetiga. Kunstnik, irvik ja eesti folktroonika isa Barbariz (kellelt õige pea ilmub Kohvirecordsi all pikk plaat) on meid rõõmustanud looga, mille akustilist bootlegi aastaid oleme kuulanud ja kaasa laulnud. Kui suvise Võrumaa mägede ja orgude vahel sõita, siis paistavad õhturahus talud just nii, nagu selles tekstis ja laulus. Midagi on väga täpselt ära tabatud. Saaremaalt pärit ja Otsa koolis edasi õppind Erko Niitu nägi vaatleja laivis juba 2003 Mailaulul ja käias tema lugudega bootlegi kuulates klapid ribadeks. Nyyd sai Erko sisse Õunaviksi algsesse kodulinna, Viljandi Kultuuriakadeemiasse popjazzi erialale. Plaadifirma soovib talle hella näppu ja võrgutavat kõri. Sel aastal sama asutuse kirikumuusika eriala lõpetand Eva Mitreikinaga sattus Kago yhel luuleõhtul koos esinema. Luubiga lumehelbete peent siseehitust uuriv Eva on tundlik nii oreli kui klaverimängu suhtes ja on teinud mitmeid väga ilusaid koraaliviise. Mari Kalkun on Marriga ammugi kifti jazzfolki ja võro keelt kokku pannud. Tal tulevad sama hästi välja nii rahvalaulud kui bossanova moodi asjad. Viljandist pärineb ja jääb sinna ikka käima ÕV Soome korrespondent Pastacas, kes enne arvuti pihku saamist plännis justnimelt kitra ja tuututas flööti, kaabu veel peas. Kago liigub viimasel ajal rohkem Tartu ja Võromaa Räestu kylä vahet ja tegutseb seal aias nagu oskab. Trubaduur ikka edasi. Iduvigik alles nuhutab lindistatava muusika maailma, idutab ja laulab koos Kagoga ja omaette ning on praegu sukeldunud koos digidiktokaga kõiksugu ettejuhtuvatesse häältesse. Tilluke ja terane Eneli Siirmanõpib Tartu Ylikoolis sotsioloogiat ja laulab kodust kodusse proovitavas rahvamuusikakambas Sinimaniseele. See Ridala luuletus on tal keska ajast saati sees helisend. Mitme saundiga Tartu Ülikooli vanemteadur Roomet Jakapi on filosoofia ja muusika sulam samuti Ylikast ja tema Kreatiivmootori CDR on siin-seal juba ilma teinud. Eesti akustilise muusika yhe huvitavama bändi, 90ndatel Tartus tegutsenud ansambli Normaalne Seltskond liider, nyydne kitarriõpetaja Vaido Petsernõustus kogumiku jaoks yhe vana loo lahkesti uuesti sisse mängima. Õunaviksi artist söör Erkki Hyva on viimasel ajal elanud loominguliselt häiritud elu. Voodihaige mamma putitamise tõttu on tal harva mahti öösiti mõni 45-minutise kasseti pikkune kidra- ja syndisoolo lindistada, kuid elu nii ei jää! Kyll ka laulud tulevad taas tema suule. Tarxon mitmel pool Eestis asund, praegu Raplamaal kõlksutav vanakoolipunk, sepp ja ilmasilmaja, kellega Õunaviksil juba 90ndate alguses Viljandi tänavatel au koos viibida oli. Tarxi vokaalne ja luuleline impro, hiiglaslik eksistentsiaalne kysimus on lindistatud ylekandena mobiiltelefonist. Lõpus esineb lyhikese aga noorusliku naeruturtsuga Õunaka lavakujundusylem Mihkel Ehala. Hiiumaa on meid hellitanud omnilise ätt-jazzimehe Avo Tammega (mäletate veel tema maiuspala “Nyyd elan Mustamäel”?) kelle vabavooluga lood lähevad hinge ja proosatused ulatuvad kelmist keelemängust maalähedase sygavuseni. Sobides enamikele artistidele vanaisaks, on ta harv näide sellest, millise vabaduse ja vahva sõgeduse astme võib muusik auväärses eas saavutada. Jaan Pehk on miljonist bändist tuntud popmuusik ja laulutekstisepitseja, kes bändinime Orelipoiss varjus on lindistanud Tyril arvutisse lyhikesi teravaid holajuppe. Käesolevat soovitame mängitada tööpäeva alguse trompetihyyuna kontorites, taludes ja vabrikutes üle Eesti.
Nagu kuulete, on Õunaviks hoidnud lyyrilist, folktroonilist või humoorikat joont. Hulk tekste pärineb luuleklassikast, teised vussis aga kokku iseoma vassikast. Plaadi ümbrise kujunduses on kasutatud elemente kõigi artistide joonistustest.
Aga tagatubasid on palju veel avastada. Kasvõi leidsime me poode tuulates suurepärase outsider-kasseti “Segadus päevalilleseemnete poes”, kuhu polnud autoritki peale kirjutatud. Pika nuiamise peale tunnistas poesäga, et keegi Mihkel Vadi oli selle laheduse talle toonud. Tegelast ennast leida ei õnnestunud – sygav on meie kodumaa underground! Internetist tuli välja ainult see, et Vadi oli politseile müramuusikat kuulavate naabrite pärast kurtnud. Suur isetekkeline trubaduuride koolkond on Narva kandis, seal korraldatakse autorilaulu festivalegi. Tervitusena vene laulikutele sisaldub siin slaavi juurtega Eva “Anastasia”. Veidi pärast kogumiku koostamist juhtusime yhes Puiatu looduskaunis õues kokku hyvade kitarristide härrade Kasseri ja Vihterpaliga. Head väikest muusikat on veel palju – tuleb see vaid leida. Trubaduuritraditsioon on meie maal ju mitme kihiga. Kidraga ja lauluga lugusid laulsid 60ndate soomeugrilikud ja kõrgluulelised folklaulikud, siis protestityybid, maleva ja lõkkelauluinimesed, rändajad, platnoid – vangi-, narko- ja eluraskustele hääle andjad, metsa keskel elavad enda ja looduse kuulatajad, lihtsalt folkarid või akustpungi mängijad, jazzist, Nick Drake’ist ja folktroonikast õhutust saanud jne. Paljud muusikud on liikunud trubaduurist bändide etteotsa, aga mõnikord kaotavad võimendatud, pillidele seatud ja suure lava laudadele toodud lood midagi oma algsest puhtusest ja hingelähedusest. Meie huvide kese on seal, kus siirus ja väljendusjõud salalikult kohtuvad. Kui kunagi peaks tulema uus kogumik, siis oleme ehk kaevand sygavamale ja leidnud uusi juveele. Unistus oleks, et yhel õhtul koguneks lõkke ymber hulk tyype, kes mängiks kordamööda yksteisele omi lugusi ja öö saaks enne otsa kui lahedad laulud.

Õunaviksi kogukond
suvel 2006
Tallinn-Tartu-Viljandi-Teijo-Räestu

---

Luuletusi kogumiku lauludest

Üle kodumäe

Üle kodumäe kumera kupli
Suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu
Üle ussaia vaatavad kopli

Aian õunapuud punasest lõngast
Ketravad magusaid palle
Vaatavad armunult põlle
Nurmed visaten rohelist lõngast

Oja leppade jalgu nüüd peseb
Kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
Koera pehmete sarviga puseb

Maja vajunud rõõmsasse unde
Minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde

Henrik Visnapuu

Unenäoaeg

Mustjalgindiaanlaste Kaks Sulge
Unenäoaeg, Unenäoaeg,
virgu oma Unenäoaega.
Jalad maas, pea kesk tähti –
tantsi oma uni ärkvele,
unista oma tants ärkvele.

Kevade tunne

Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.

Taevas sätendab, särab ja selgub
õilmetes, aasade kohal,
õitsval, lõhnaval luhal
tundmatut puhmastes huljub ja pelgub.

Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.

Südames midagi salaja tärkab,
paisuvat, vallale püüdvat,
midagi õrnasti hüüdvat
hellana hinge helama ärkab.

Villem Grünthal-Ridala

Kallastel

Ta on noor, seisab kaldal
ja vaatab teisele poole.
Ta usub, et midagi kindlasti ootab seal ees.
Eks elu. Kohe tõusta ja minna ta poole.

On kevad ja päev. Paar valget pilve peegeldub vees.
Ma kaen yle jõe. Siis vaatan uuesti voole.
Kaks inimest, vaadet ja nende ebareaalne syntees.
Yks ootab suurt algust, teine lõppu samale loole mis on ainult elu. Yhe jaoks möödas, teise jaoks ees.

Seesama mina ulatub yhtlaselt igale poole.
Sealt paistab teadmatus. Siit sama hele amnees.

Tõnu Õnnepalu

Pyhadeaeg Moskvas

Kyll täna Moskvas kellad alles löövad!
Tuul rebib musti varjusid meilt kahelt.
Ja tänavatel trubaduurid laulvad,
et Kristus tõusnud kahe surma vahelt.

Ei usu ma nyyd muud kui seda hoogu,
mis minu jalgadesse kergust tõi
Vsjoo što imeli, peredali Bogu,
kes Sinu ihu haukas ja mu soontest jõi,
kes minu ihu haukas ja Su soontest
jõi.

Kristiina Ehin

Nii, nii see küll ikka oli…

Nii, nii see küll ikka oli,
Ja ikka küül jääb veel nii –
Mets, niit ja põllud, põõsad,
Needsamad pilvedki.

Seesama sammaldund katus, –
Seesama mängiv tuul,
Needsamad suitsund seinad –
Ja õied õunapuul.

Seesama sinendav kaugus
Ja tee, mis ilma viis –
seesama kõlingi rinnas,
Suus sama laul ja viis. –

Sel, kes siit ikka veel läheb,
Kui läksid sinagi,
Et iial, iial enam
Küll saada tagasi;

Ei iial, iial enam
Tee teist korda siit läe –
Ja siiski kuskil süda
Sul rahule ei jää…

Ernst Enno