Mahlapress 11.09.2020

Õunaviksi häälekandja nr 18. Saadaval ka pdf formaadis

Maarja Nuut, Ruum ja pahupidi pööratud maailm

11. septembril ilmub duo Maarja Nuut & Ruum uus album “World Inverted”. See on kõlalt rikkalik plaat, tembitud hapruse, lootuse ja hingelisusega.

Maarja Nuut ja Ruum (Hendrik Kaljujärv) on alati eiranud tavasid. 2016. aastal alanud koostöö on hõljunud žanrite ja stiilide vahel nagu lakkamatult moonduv vari. Nende täispika debüüdi „Muunduja“ (UK leibel 130701, 2018) nimi võtab selle püsimatuse täiuslikult kokku. Eesti plaadifirma Õunaviksi alt ilmuv uus album “World Inverted” viib selle idee veel kaugemale – nende muusika vastuolulisusest saab lausa voorus.

“Selline see maailm ongi,“ ütleb duo selgituseks. „Igal jõul on vastasjõud ja iga hetke sees on pahupidi pööratud maailm. Meie eesmärgiks on asetada need kaks vastandit ühte kehasse.” Nii südame kui mõistusega tegelev „World Inverted“ on sündinud nende kogemustest, mis on saadud kunstist, üksteiselt, elult. See on seisukohavõtt neilt kui loojatelt ja esindab teatavat ideaali sellest, kuidas asjad võiksid olla.

Kõlalt rikkalik „World Inverted“ on instinktiivne plaat, täis huvitavaid tekstuure ja tujusid. Duo abstraktsed kõlapildid on siin eelmise plaadiga võrreldes pehmemad ja õrnemad, läbi kõigi seitsme loo voogab vaikne madalnivool ümin. Ometi kutsub duo ka selles raamistikus esile salapäraseid ja sügavaid emotsioone. Vahel on muusika tontlik, ent lapselikult süütu, teinekord jälle süngelt manitsev ja kurjakuulutav.

Rütm on siin keskne nii ideede kui kogu plaadi mõttes. Täiusliku häälestuse annab avalugu „We Get Older“, stuudiojämm, mis lukustub hüpnootilisse, hägusesse kulgu. „Circles“ toob silme ette puhkiva veduri, see rikete rütm keerdub iseenda sisse sel ajal, kui kauguses kõlab moondunud viiul. „Underneath There Is“ ebamaine algus aga taandub maa-aluse marsi mürina ees, mida täiendavad pasunate huiked ja ergutavad vokaalid.

See on üks väheseid kordi, kui Maarja hääl tõuseb tõeliselt esile. Kogu plaadi vältel on tema vokaal pigem vaoshoitud, tontlik kohalolu, nagu leebelt triiviv udu. Ainult kolmel palal on laulusõnad. Nimilugu kasutab värssi Elizabeth Bishopi „Insomniast“, „Cloths of Heaven“ aga asetab pastoraalse, ambient’liku voo peale W. B. Yeatsi poeemi.

Nende loomingus on ka kõrgem tasand, sisemisse minasse kaevumine ja inimvaimu ülistus. Korduvaks teemaks on armastus, nagu ka iha otsida sügavaid ja tähenduslikke sidemeid. Ent seda ei leia ainult suurtes, uhketes žestides ega luule ilus, vaid ka elu pisiasjades, mida uurib näiteks „Candy Street“: vana gaasitankur kääksub õrnalt väikesel ja vaiksel tänaval, lennukid lendavad laisalt pea kohal, unistused tulevad ja lähevad.

See hõõrdumine kontrastide vahel annabki plaadile soojuse ja vitaalsuse, lood on tembitud hapruse, lootuse ja hingelisusega. Nagu suurem osa Maarja ja Hendriku koostöösuhtest seni on ka see uurimus inimlikkusest ühtaegu nii lohutav kui eufooriline.

Plaadi kaks singlilugu on “World Inverted” ja “Underneath There Is”, mis mõlemad on Youtube’s kuulatavad-vaadatavad ka koos videoga. Mõlema režissöör on Taavi Arus. Albumi miksis Evar Anvelt ja masterdas Helmut Erler legendaarses Berliini helistuudios Dubplates & Mastering. Ümbrise kujunduse autor on Eiko Ojala.

“World Inverted” ilmub 11. septembril kõikides, on saadaval kõigis suuremates muusika- ja raamatupoodides üle Eesti, samuti tellitav Bandcampist: maarjanuutruum.bandcamp.com. Plaadi Eesti esitluskontserdid toimuvad tõenäoliselt oktoobris teises pooles Tallinnas ja Tartus.

Hendrik ja Maarja “Underneath There Is” video võttel. Foto: Taavi Arus


Maarja ja Hendriku kommentaarid plaadi lugudele

“We Get Older”
H: See on mõõdetud sammul ja vaiksel, ent jõulisel toonil kulgev kutsung muusikasse. Tugev ja mahlakas gruuv ühel kaalukausil, õrn ja rikkalik helide ja harmooniate korv teisel tekitavad mõõduka balansi. Täpselt nagu taim sirutub valguse ja vee järele, nii ka see teos juhatab meid aladele, kus sõnad asenduvad helidega.
M: See lugu sündis koos stuudios jämmides… meeleolu häälestuseks nii meile endile kui plaadile.

“World Inverted”
H: See on apokalüptiline poeesia maailmast, kus kaunid hinged otsivad sügavaimat võimalikku ühendust – armastust.

“Cloths of Heven”
H: Lõputu kaanon kaunist hingehäälest, kellel on võime lennelda taevalaotuses ja vaadata alla meie peale.

“Candy Street”
H: Candy street on üks vaikne tänav Melbourne’is, kus üksik gaasipump käuksub oma nakatavat lugu. Lennukid lendavad, gaas voolab, muusika lendleb ja tulevad nägemused.
M: Me peatusime seal eelmisel aastal oma Austraalia tuuril ja see krigisev heli, mida loos on kuulda, ongi see gaasitankur.

“Underneath There Is”
H: See on marss barrikaadidele. Lipud lehvivad ja pasunad hüüavad. Aga see kõik toimub maa all. Meie jalge all ja meie sees. Selleks, et tõusta kõrgustesse, peab enne läbima seikluse kihtide sees.
M: Leidsin ühe Aafrika koolipoisi blogi, kus ta avaldas oma luuletusi ja mõtteid, tundus olevat midagi päevikulaadset. Olin liigutatud ühest tema luuletusest, mis rääkis kliima kuumenemisest, või nii ma sain sellest aru, ja mõtlesin: “okei, istun siin oma õdusas stuudios, laual lebavad kolm Mac-i ja valutan südant kliimakatastroofi pärast, aga tema istubki juba päriselt seal paljaks kõrbenud maapinnal.” Kasutasin mõnda tema mõtet, kirjutasin sinna ümber enda omi ja nii ta sai. Kui laul oli valmis ja tahtsin talle kirjutada, siis kahjuks ei leidnud seda blogi enam kuskilt…

“Circles”
H: “Circles” on liikumine, kus iga järgnev samm tuleneb küll eelmisest, kuid ei korda seda. See on kui spiraal, mis pidevalt asetub iseenese peale ja nii kerkib kindlus, mille kõige kõrgemas tornis on isemängiv viiul. Sajad ja tuhanded on püüdnud seda imepilli kätte saada, kuid selleks, et ringist väljuda, peab teadma vastust saladusele.

“Happy mr. Kruger”
H: Mr. Kruger on elektrooniline vembuvana, kelle soe hääl puhub puudelatvades ja keerutab linnaväljakutel. Kapjadeplaginal ulub ta meredel ja soode vahel, kes tema häälega pihta saab, tardub ja väreleb üheaegselt.
M: Mulle meeldib, mida üks PR-inimene ütles selle loo kohta – “electo-jazz nightmare”!

Suvel 2020 Keila-Joal. Foto: Virge Viertek