Minu isa on sündinud Võrumaal Haki talus ja ema Kihnul Tohvri talus. Neis paigus asuvad mu juured, mis ei hoia mind kunagi päriselt paigal. Kodu- ja äraigatsus, mis minus laulma hakanud luuletusi läbib, pärineb vist isalt, kes 20-aastaselt talust Lääne-Siberisse ja hiljem suviti Kamtshatkale ja Kasahstani reisis.

Võru keelt olen ma kuulnud lapsepõlvest saati, kuid nüüd taasavastanud läbi murdekeelsete värsside. Minu jaoks väljendub ses teistmoodi rütm ja olemine, Lõuna-Eesti maastikule omane metsikus ning samas pehmus ja otsekohesus.

See on minu esimene plaat – jäädvustus olulistest hetkedest ja inimestest. Paljud lood on kirjutatatud gümnaasiumi ajal ning mitmed pühendusega lähedastele ja sõpradele. Mulle tundub, et muusika sarnaneb inimesega: teatud piirini on teda võimalik täiustada ja tema „vigu“ tasandada, sealt edasi aga kaotab ta oma inimlikkust. Seepärast on lindile jäänud ka sahinaid, improvisatsiooni, lugudevahelisi helisid.

Mari Kalkun, suvi 2007