Album on saadaval:

Kassett » Bandcamp
Digitaalselt » Bandcamp / Spotify / Apple Music

Kasseti tiraaž on 49 tk, millest müügile jõuab 31.

A: Lauri Sommer
1. Linnapyha
2. Teelehed. Wõililled. Ristikhein.
3. Tyhjuse jäine leek
4. Kui läbi toa on igatsew Vivaldi
5. Kodu poole
6. Ma loodaxin ikka weel
7. Yhest suwest

B: Arles Kangus
1. On jälle maikuu
2. Nyyd läheb walgemax
3. Taewas on kõrgel
4. Hämarduwal tänawal
5. Unenäoaja laul

Lauri Sommeri saatesõna:
Liisi Ojamaa (1972-2019) luule sai mulle tuttavaks 80ndate lõpu Nooruste ja 90ndate alguse Vikerkaarte kaudu. Tema mustvalgete fotode salapärane, otsekui teisest ajast pärinev kuju mõjutas mu tollast naiseideaali. Postpungi ja romantismi vahel liikuv tundetoon sai omaseks. Olime samast põlvkonnast, kuulasime sahisevatelt kassettidelt eesti punki, kogesime sarnaseid yhiskondlikke muutusi ja nägime oma ymbruses mytoloogiat. Pyydsin paari teksti (Dream song, Lootus) ka viisistada. Õel tuli see paremini välja (Mälestus kuningale). Minu õige lauluaeg polnud veel käes. See saabus tõeliselt alles Väikse Hipi lahkumisega. Ta surmale järgnenud kuudel ostsin kõik ta kogud ja lugesin need tasapisi läbi. Sain lähemalt tuttavaks temaga, kellega elus juttu ei ajanud. Yhes oma viimastest tekstidest ytleb Liisi: “Aga kuskil just, kusagil keegi loeb. / Saab ehk asjadest uutmoodi aimu. / No tulge & kõnelge. Olge toex. / Palun kõnelge minu eest, kaimud”(lk. 548). Tutvustasin ta loomingut paarile tuttavale muusikule. Timur Mazitovi jaoks oli selle luule viisistamine kyllap hea võimalus Eesti kultuuriga lõimumiseks. Arles Kangus oli Liisi Ojamaa tunnetusele lähedases linnaluules (Tõnu Trubetsky, Arvi Siig) ja rock-muusikas juba synnipäraselt sees. Ta kirjutas selle kasseti teise poole lood mõne nädalaga. Mulle tundub Väikse Hipi kogu “Kahel lahtisel käel” omalaadse koraaliraamatuna, kus on veel palju viise peidus.